Nurgalöökide analüüs

Euroopa viies suurimas liigas tuleb mängus keskmiselt 9–11 nurgalööki, kuid meeskondade vahel on erinevus tohutu: palli valdavad ja äärtelt ründavad meeskonnad teenivad 6–7 nurgalööki mängus, samas kui sügavale kaitsesse jäävad meeskonnad lõpetavad sageli ühe või kahega. Liiga keskmine on ainult lähtepunkt — oluline on konkreetse paari profiil.

Kihlveokontorid pakuvad liine nurgalöökide koguarvule (kõige sagedamini 8.5–11.5), nurgalöökidele meeskonna kohta, händikäppe ja esimese poolaja nurgalööke. Andmebaas näitab iga meeskonna kodu- ja võõrsilkeskmisi ning seda, kui tihti mäng viimastel kordadel antud liini ületas.

Vali kuupäev ja liin (nt üle 9.5) ning nimekiri järjestab mängud selle ületamise tõenäosuse järgi — arvutatud mõlema meeskonna keskmiste, löökide mahu ja omavaheliste mängude ajaloo põhjal. Liiga- ja olekufiltrid kitsendavad nimekirja sulle tuttavatele võistlustele ja võimaldavad lõppenud mänge üle vaadata.

Mängu üksikasjad jaotavad nurgalöögid poolaegade ja meeskondade kaupa, mis on oluline kodu- või võõrsilmeeskonna nurgalöökide ja esimese poolaja panuste puhul. Head signaalid ühendavad kaks asja: kõrge keskmise ja väikese hajuvuse — meeskond järjestikuste mängudega 4, 12 ja 3 nurgalööki on nõrgem kandidaat kui ühtlase 6, 7 ja 6-ga meeskond.

Stiil on olulisem kui kvaliteet: meeskonnad, kes tsenderdavad äärtelt ja löövad palju kaugelt, teenivad nurgalööke, sest blokid ja põrked lõpevad lipu juures. Kohtunik ja ilm mõjutavad vähem kui kaartide puhul, kuid vihm ja raske väljak tõstavad nurgalöökide arvu — rohkem kontrollimatuid palle ületab väravajoone.

Oluline on ka mänguseis: kaotusseisus meeskond ründab kindla mustriga ja teenib lõpus nurgalööke, samas kui juhtiv pool loovutab initsiatiivi. Seepärast lõpevad mängud selge favoriidiga, kes võib vaheajal kaotusseisus olla, sageli suure teise poolaja nurgalöökide arvuga.